Regensburgi piirkond plaanib kolmandat keskkooli: asukohaks Obertraubling!

Regensburgi piirkond plaanib kolmandat keskkooli: asukohaks Obertraubling!

13. oktoobril 2025 toimus ringkonnahaldur Tanja Schweigeri eestvedamisel ülioluline koolikomisjoni koosolek. Sellel koosolekul tehti ringkonnanõukogule üksmeelselt soovitus liikuda edasi rajooni kolmanda keskkooli rajamise plaanidega. Asukoht on planeeritud Obertraublingisse, mille kinnistu kuulub juba linnaosale. Uue gümnaasiumi kasuks otsustamisel lähtutakse õpilasarvu senisest arengust ja uue kooli vajaduste planeerimise tulemustest.

Eelkõige Regensburgi linna suur surve tegutsemiseks nõuab kiiret tegutsemist. Prognoosid aastani 2034 näitavad tugevat kasvu olemasolevates Neutraublingi (+840 õpilast) ja Lappersdorfi (+445 õpilast) keskkoolides. Neutraublingi gümnaasiumi mahupiirid on juba täis. Seetõttu on ülerahvastatusega toimetulemiseks vajalik Obertraublingi keskkooli struktuurne laiendamine. Lappersdorfi gümnaasium saab samal ajal kaheksa uut klassiruumi, mis eeldavad täielikku viieastmelist laiendust.

Investeeringud ja renoveerimine

Linnaosa on omandanud koolide digitaliseerimiseks raha juba 4,37 miljonit eurot. Digipakti raames kasutati aastatel 2019–2024 spetsiaalselt IT-taristu moderniseerimiseks ligikaudu 2,1 miljonit eurot. Siiski on endiselt probleeme, nagu kasvavad litsentsimiskulud ja programmide rahastamise suur halduskoormus. Need aspektid illustreerivad rahalisi raskusi, mis koolide digitaliseerimisega kaasnevad.

Kooli infrastruktuuri parandamiseks on kavas mitmeid projekte. Parsbergi koolikeskuse spordirajatiste renoveerimistöödeks on eelarves linnaosa osakaal ligikaudu 225 000 eurot. Parsbergi keskkooli üldremont on viibinud ja eeldatavasti valmib alles 2027. aasta lõpuks. Katuseterrasside piiramine jääb jätkuvalt Lappersdorfi gümnaasiumile, mis peaks samuti valmima 2025. aasta lõpuks. Alates 2026. aastast on plaanis ka Lappersdorfi gümnaasiumi moodulehitus.

Fookuses digiharidus

Saksamaa koolide digitaliseerimine edeneb, kuid endiselt on olulisi väljakutseid. ICILS-i uuring näitab, et õpilaste digioskused on halvenenud, mida ilmestavad arutelud koolides mobiiltelefonide keelustamise üle. Kooli juhtkond nõuab üha enam digiõppesse erialaspetsialiste, sest 80 protsenti küsitletutest peab erialaõpetajaid hädavajalikuks. Tehnilise varustuse tase koolides on suhteline, kuid üksikute liidumaade vahel on olulisi erinevusi.

Föderaalsel tasandil vaadeldakse haridus- ja kultuuriministrite konverentsilt alates 2016. aasta detsembrist kehtima hakanud strateegiat „Haridus digimaailmas“ hariduse digitaalse ümberkujundamise tegevuskavana. Rakendamist ja eduaruandeid koordineerib “Haridus digimaailmas” (DigiKom) komisjon, mille eesmärgiks on ka konkreetsed meetmed ja soovitused kooli ja õppetöö arendamiseks. Edusamme digitaalsete haridusressursside vallas toetab muu hulgas digipakt, millega investeeritakse 2024. aastaks koolidesse kokku 6,5 miljardit eurot.

Haridusstrateegiad ja investeeringud, mis hõlmavad nii kohalikke kui ka riiklikke meetmeid, on lõppkokkuvõttes mõeldud selleks, et aidata toime tulla haridusvaldkonna väljakutsetega ja toetada konkreetselt digimaailma arenguid.

Lisateabe saamiseks vaadake: Tegernheim, Statistika ja KMK.