Dürnsrichti kabel: 50 aastat täis mälestusi ja kogukonda!

Dürnsrichti kabel: 50 aastat täis mälestusi ja kogukonda!

Dürnsrichti kabel tähistab tänavu olulist tähtpäeva: see avati sisse 50 aastat tagasi, 12. oktoobril 1975. Sel puhul kutsub kogudus 20. oktoobril 2025 kell 18.00 juubeliteenistusele, mida tähistab pastor Michael Birner. Kohalikul kirikuhooldajal Otto Weißil on eredalt meeles uue kabeli ehitamise segane aeg, mil vana lagunenud kabel tuli lammutada.

Uue hoone rahastamine oli esialgu ebakindel. Kuid ringkonnabürool ei olnud vastuväiteid, mistõttu moodustati aktiivne komisjon, kuhu kuulusid sellised liikmed nagu Andreas Wendl, Hans Hofmann, Alfons Lederer, Hans Kroher ja Alfons Rösch. Hädavajalikule projektile toetasid eelkõige küla naised. Tänu turulinna Hahnbachi abile, kes andis 10 000 DM, ja piiskopkonna abile, kes panustas 3000 DM, sai uus hoone lõpuks teoks.

Ehitusprotsess

Vana kabel lammutati aprillis 1975. Kasutatavad kivid eraldati hoolikalt ja taaskasutati uue kabeli vundamendiks. Kokku tegid külaelanikud kabeli ehitamiseks ise üle 2000 töötunni. Ehituse kogumaksumus oli 40 000 DM, lisaks koguti veel 3000 DM kella elektrooniliseks helistamiseks.

Kell heliseb kolm korda päevas ja annab teada kohalikest surmadest ja jumalateenistustest. Kabel on pühendatud Pühale Kolmainsusele ja sellel on Hans Kreineri muljetavaldav altarimaal, mida raamivad Püha Maarja ja Püha Joosepi lubipuidust kujud. Kõigilt 35 istmelt on hästi näha marmorist altar koos krutsifiksiga, mis pärineb vanast kabelist.

Usu koht

Kabeli siseseintel on ka 14 ristitee vanast kabelist, mis annavad ruumile sügavama vaimse tähenduse. Agnes Dehling ja Otto Weiß vastutavad kabeli ja eeshoovi korrashoiu eest. Nad hoiavad võtmeid ja tagavad, et koht püsib heas korras. Paastuajal toimuvad siin ristitee, maipühade jumalateenistused ja oktoobrikuu rosaariumid.

Püha Albertus Magnuse koguduse, mille juurde kabel kuulub, asutas kanooniliselt 1. mail 1969 piiskop Rudolf Graber. Praegu elab Fensterbachtalis, kuhu kuuluvad Wolfringi haru ja Höglingi haru, umbes 2100 katoliiklast. Kabel on kogukonnale oluline koht, sest lisaks traditsioonilistele jumalateenistustele pakub see arvukalt kohtumis- ja mõttevahetusvõimalusi.

Kiriku rahastamine ja väljakutsed

Kirikute ja nende vastavate tegevuste rahastamine on keeruline küsimus. Nagu näitab bpb.de analüüs, vajavad kirikud raha hoonete, töötajate, side ja muu haldamiseks. Saksamaal on palju piiskopkondi ja kogudusi, mis toetuvad mitmesugustele sissetulekuallikatele, sealhulgas kirikumaksudele ja avalikule toetusele.

Koguduse liikmete arvu vähenemine võib aga tulevikus oluliselt mõjutada rahalisi ressursse. Praegune keskendumine rahastamise alternatiividele, nagu annetused või valitsuse lõivud, näitab, kui oluline on kogukondade aktiivsuse säilitamine ja kogukonna tugevdamine, et saada jätkuvalt vajalikku toetust.