Üleriigiline hoiatuspäev: Kuidas õigesti valmistuda!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Üleriigiline hoiatuspäev toimub 11. septembril 2025, et katsetada katastroofide hoiatussüsteeme. Uuri lähemalt!

Üleriigiline hoiatuspäev: Kuidas õigesti valmistuda!

Üleriigiline hoiatuspäev toimub 11. septembril 2025, mis on oluline föderaal-, osariigi ja kohalike omavalitsuste algatus, mida peetakse iga-aastaselt septembri teisel neljapäeval. Kell 11.00 saatis Bonni kodanikukaitse ja katastroofiabi föderaalne amet (BBK) välja katsehoiatuse, mis lõppes umbes 45 minutit hiljem täieliku selgusega. Selle kampaania eesmärk on testida akuutsete katastroofide ja kaitsejuhtumite hoiatussüsteemide funktsionaalsust, et elanikkond saaks hädaolukorras õigesti reageerida. Infot selle kohta saab BBK kodulehelt, kus on lahti seletatud erinevad hoiatusviisid, sh digitaalsed infoekraanid, raadio, TV ja mobiilseadmed.

Üks keskseid punkte on NINA hoiatusrakenduse kasutamine. See rakendus, mida soovitavad paljud kodanikud, võimaldab teil tellida konkreetsete asukohtade ohuteavet. Lisaks on Androidi versioonist 11 ja iOS-i versioonist 16.1 saadaval mobiiliteenus Cell Broadcast, mis võimaldab saata hoiatusi kõigile raadiokärjes olevatele ettevalmistatud mobiiltelefonidele. See hõlmab ka välismaiste mobiilinumbritega turiste. 2025. aastal testitakse ka Automatic Safety Alert (ASA) tehnoloogiat, mis töötab ka mobiilivõrkude ja interneti rikke korral ning suudab seadmeid ooterežiimist äratada.

Hoiatussignaalid ja kriisiennetus

Sireeni signaalid on selgelt määratletud: üheminutiline tõusev ja langev ulgumine annab hoiatuse, samas kui pidev üheminutiline ulgumine tähendab, et kõik on selge. Siiski tuleb märkida, et kõigis omavalitsustes ei ole sireene, kuna paljud olid pärast külma sõda ebavajalikud ja seetõttu jäeti tsiviilkaitse nendes piirkondades tähelepanuta.

BBK president Ralph Tiesler on korduvalt rõhutanud sireenivõrgu taastamise vajadust. Berliinis töötab vaid umbes 50% kavandatud 450 sireenist. Ajal, mil loodusõnnetustest tulenevad ohud, bioloogilised ohud ja geopoliitilised pinged suurenevad, on toimiva hoiatustaristu tähtsus oluliselt suurenenud.Saksamaal puuduvad tõhusad sireenisüsteemid ja varjendid.

Ettevalmistused võimalikeks hädaolukordadeks

Võimalikeks ohtudeks valmisolekuks soovitab BBK elanikel varuda hädaolukordadeks tarvikuid. See hõlmab toitu ja vett, et võimalikule hädaolukorrale paremini reageerida. See soovitus selgub riigiabi võimaliku ülepakkumise taustal, mis ei pruugi kriisiolukordades olla piisav.

Olgu siis vastuseks Ukraina sõjale või muudele ohtudele: föderaalkaitseminister Boris Pistorius nõuab, et Saksamaa oleks viie aasta jooksul sõjaks valmis. Need arengud illustreerivad kodanikukaitse ümbermõtestamise kiireloomulisust. Koos föderaalse siseministeeriumiga lükatakse edasi ka plaane võimalike varjupaikade, näiteks punkrite väljaselgitamiseks.

Hoiatuspäeval toimuva elava osavõtu ja erinevate hoiatuskanalite kaudu soovitakse kodanikke teadvustada ja teadvustada kriisiks valmisoleku olulisusest, et ennast ja teisi hädaolukorras paremini kaitsta. Üldiselt on hoiatuspäev Saksamaa riikliku kriisiohje keskne komponent.Lisateavet leiate BBK, ZDF ja Deutschlandfunki veebisaitidelt.

sinzing.de
zdfheute.de
deutschlandfunk.de