Kasutatud riiete konteinereid Pettendorfis ähvardab turult kõrvaldamine: prügistamine suureneb!

Kasutatud riiete konteinereid Pettendorfis ähvardab turult kõrvaldamine: prügistamine suureneb!

Pettendorfi linn kavatseb kasutatud riiete konteinerid PettenDorfladenist ära viia. Sellise otsuse põhjuseks on konteinerite ümber toimuv prügi. Eriti tähelepanuväärne on jääkjäätmete, sealhulgas toidu sagedane viskamine nendesse konteineritesse. Ilmselt ei täitunud ootused, et kodanikud võtavad konteinerite täitumisel kaasa vanu riideid. Selle asemel toimub omavoliline riiete ja jäätmete konteineritest välja paiskamine, mille eest saab karistada keskkonnakuriteona. Kui konteinerite kehv seisukord aina halveneb, viib linn need ära. Vastavalt PettenDorfile on tulevikus võimalik vanu rõivaid utiliseerida ainult Kneitingi taaskasutuskeskuses.

Kasutatud tekstiilide utiliseerimise ümberkorraldamisega muutub ka õiguslik raamistik. 2025. aastast kehtib uus EL-i direktiiv, mis näeb ette, et tekstiilid, sealhulgas määrdunud või katkised riided, tuleb visata kasutatud riiete konteineritesse. See reegel tekitab tarbijates segadust ja muret mittetulundusühingutes. EL direktiiv ei tee vahet kantavatel ja kahjustatud riietel. Seetõttu soovitab Hamburgi tarbijanõustamiskeskus tugevalt määrdunud tekstiilid, mis ei ole enam kantavad, visata jääkjäätmete hulka, et võidelda ringlussevõtukeskuste kasvava koormuse vastu, kuna NDR teatab.

Vanade riiete utiliseerimise väljakutsed

Uue määrusega kaasnevad suured väljakutsed. Tekstiilkiudude ringlussevõtu protsess on keeruline ja kulukas; Vaid 1% uutest rõivastest pärineb vanadest tekstiilidest. Seetõttu paluvad mittetulundusühingud konteineritesse panna vaid kasutuskõlblikud vanad riided. Samas juhivad olmejäätmekäitlusettevõtted tähelepanu, et kahjustatud riided ei kuulu kasutatud riiete konteineritesse, vaid need tuleks ära visata koos jääkjäätmetega. Praegu kogutakse ELis ringlussevõtuks või taaskasutamiseks vähem kui pool kõigist vanadest riietest. Kiirmoe suundumus on eriti problemaatiline, kuna see toob igal aastal kaasa üha rohkem kasutatud rõivaid. NDR andmetel ostavad eurooplased keskmiselt ligi 26 kg tekstiile ja utiliseerivad neist 11 kg.

Tekstiilijäätmete tekke probleemi lahendamiseks on EL kehtestanud uued eeskirjad, mis seavad siduvad eesmärgid tekstiilijäätmete vähendamiseks. Edaspidi peavad tootjad kandma kogumise, sorteerimise ja taaskasutamise kulud. Samuti soodustatakse müümata jäänud toiduainete tõhusamat kõrvaldamist. Aastaks 2030 peaksid EL liikmesriigid võtma meetmeid, et vähendada toidu raiskamist 30% võrra elaniku kohta. Lisaks peavad riigid Euroopa Parlamendi nõudmisel uued süsteemid siseriiklikku õigusesse üle võtma 20 kuu jooksul.