Regensburgi jäätmekäitlus: uus identifitseerimissüsteem tõhususe suurendamiseks

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Regensburgi linnaosa kavandab jäätmekonteinerite identifitseerimissüsteemi, et digiteerida jäätmekäitlus ja muuta tasud õiglasemaks.

Der Landkreis Regensburg plant ein Ident-System für Abfallbehälter, um die Abfallwirtschaft zu digitalisieren und Gebühren gerechter zu gestalten.
Regensburgi linnaosa kavandab jäätmekonteinerite identifitseerimissüsteemi, et digiteerida jäätmekäitlus ja muuta tasud õiglasemaks.

Regensburgi jäätmekäitlus: uus identifitseerimissüsteem tõhususe suurendamiseks

Regensburgi linnaosa on pühendunud jäätmekäitluse kaasajastamisele ja plaanib võtta kasutusele uuendusliku jäätmemahutite identifitseerimissüsteemi. Selle meetme eesmärk on vähendada halduskoormust ja pakkuda kodanikele õiglasemat tasustruktuuri. Keskkonnakomisjoni 17.09.2024 koosolekul võeti vastu otsus võtta kasutusele kiibitranspondritega süsteem jääkjäätmete ja vanapaberi konteinerite jaoks.

Uus süsteem tähendab, et kasutada saab ainult spetsiaalse laastupesaga varustatud prügikaste. See kiibipesa on väike süvend prügikasti esiosas, millesse kiip sisestatakse. See võimaldab jäätmekonteinereid tõhusamalt jälgida ja hallata.

Ident-süsteemi eelised

Ident-süsteemi kasutuselevõtt toob endaga kaasa mitmeid eeliseid:

  • Effiziente Kontrolle: Abfallbehälter, die nicht der richtigen Größe entsprechen oder unsachgemäß befüllt sind, können schneller identifiziert werden. Dies erleichtert die Arbeit der Entsorgungsunternehmen.
  • Weniger Verwaltungsaufwand: Gebührenmarken müssen nicht mehr verschickt werden, was Kosten spart.
  • Reklamationsbearbeitung: Digitale Aufzeichnungen ermöglichen eine bessere Nachverfolgbarkeit von Beschwerden.
  • Verbessertes Monitoring: Der aktuelle Bestand an Mülltonnen kann genau erfasst werden.

Süsteemi rakendamiseks varustatakse kiibiga kokku ligikaudu 139 300 jäätmemahutit. Kogukulud ulatuvad ligikaudu 468 000 euroni koos kiipide ja vajaliku tarkvara ostmisega. Samuti tuleb ümberehitada utiliseerimissõidukid, mis nõuab lisainvesteeringuid.

Teine oluline punkt on praegu kasutusel olevate 50-liitriste "ümmarguste" jäätmekastide ümberehitamine. Need prügikastid, millel pole laastupesa, tuleb ümber ehitada 60-liitristeks konteineriteks. See mõjutab umbes 28 protsenti piirkonna jäätmekastidest. Jäätmekäitlus teavitab kõiki puudutatud kodanikke aegsasti ning kavandab kulude vähendamiseks uute prügikastide ühistellimust.

50-liitrised “ümmargused” jääkjäätmete prügikastid on paljudes piirkondades juba kaotatud, kuna need ei vasta enam tööohutusnõuetele. Regensburgi linnaosa on üks väheseid kohalikke omavalitsusi, kes neid prügikaste siiani kasutab. Üleminek 60-liitrisele prügikastile on seega vajalik samm jäätmetöötajate ohutuse tagamiseks ja jäätmekäitluse digitaliseerimise edendamiseks.

Lisaks pakutakse võimalust taotleda naabruskonna prügikasti, kus naaberkinnistutel on võimalik kasutada ühiskasutatavat jäätmemahutit. See võiks olla praktiline lahendus paljudele kodanikele prügitasude jagamisel.

Üldiselt kujutab Ident-süsteemi kasutuselevõtt märkimisväärset edu Regensburgi piirkonna jäätmekäitluses. Kodanikud võivad oodata tõhusamat ja õiglasemat jäätmekäitlust, mida toetab kaasaegne tehnoloogia.